Pühapäev

Niisiis. Homne füüsika eksam on mind õppima pannud. Õppima pannud mind nii, et mul on lõpuks tekkinud huvi füüsika ja selle selgeks saamise vastu. "Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama, " ütles üks vana tark. Nii ongi. Mul on praegu selline tunne, et tahakski jätkata õppimist ja juba ootan järgmist aastat, et seda algusest peale juba korralikult teha ja füüsika endale selgeks saada. Siiani ma lihtsalt ei viitsinud ja lõin füsa peale käega: "pole aega, ei viitsi, uni on". Mis mõttes? Miks sa siis üldse Reaali tulid dumbass? Sellest saingi nüüd aru. Siiani oli mul füüsikas raskusi, kuid nüüd, kui ma endale kõik need teemad täna-eile selgeks tegin, ei tundunud need ülesandedki, mida ma lehtedelt lahendasin, enam nii rasked. Ülim rahulolu...Kui sa millegagi ikka hakkama saad, siis see boostib su enesekindlust ikka korralikult. Taas tulid mõtted Ameerikasse mineku kohta. Tra ma lihtsalt nii tahan sinna, et ise ka ei usu. Veel on vaja 2 aastat Eestis olla ja Reaalis tublisti õppida, ning siis kui aeg küps, nautida oma raske töö vilju ja minna Ameerikasse edasi õppima. Vähemalt see on mu praegune plaan. Kunagi ei või ju teada, mis siin ilmas sünnib, kuid alati peab siht silme ees olema ja unistada tuleb suurelt. Tuleb vaid vaadata, et suur tükk suud lõhki ei ajaks ja täitumata jäänud unistused liialt suurt pettumust ei valmistaks.